Eesti inimese lemmik toit on ikka teine eestlane!
Eesti ettevõtted seisavad praegu silmitsi olukorraga, kus maksukoormus üha kasvab. Majutusteenuste käibemaks tõuseb seniselt 9%-lt 13%-le, samal ajal kui üldine käibemaks tõusis tänavu 20%-lt 22%-le ja tõuseb juba uuel aastal 24%-ni. Need numbrid on väikesed ainult paberil, kuid nende mõju meie igapäevasele tegevusele on tohutu.
31. oktoobril protestisid restoranid ja kohvikud üle Eesti maksutõusude vastu, kuid kahjuks ei toonud see kaasa soovitud tulemusi. Kohalikud ettevõtted, eriti maapiirkondades, tunnevad, et neid pole kuulatud. Mis edasi saab?
Vaatame korra tõele näkku?
Maapiirkonnas tegutseva ettevõttena on meil väga keeruline majandada järjest suurenevate kuludega. Tööjõukulud kasvavad, tooraine hinnad tõusevad ja nüüd peame arvestama ka suuremate maksudega. See kõik toimub keskkonnas, kus külaliste arv väheneb – nii Eesti inimeste ostujõu languse kui ka turistide vähenemise tõttu.
Maapiirkondade ettevõtted ei saa lihtsalt hindu tõsta, et kulusid katta. Linnas võib see olla võimalik, sest klientidel on rohkem võimalusi ja rahakott natuke paksem. Maapiirkondades aga kehtivad teised reeglid – inimesed vaatavad hoolega, mille eest nad raha välja annavad, ja tihti valitakse odavam alternatiiv või jäädakse hoopis koju.
Suve ja talve paralleel väljaspool suurlinnu
Lahemaa Rahvuspargis tegutsevate ettevõtete jaoks on suvi ja talv nagu öö ja päev. Kui suvekuudel on meie saalid ja metsad täis naeru, vestlusi ja sagimist, siis talvel valitseb tihti vaikus. Sellele kontrastile on alati omased omad väljakutsed, kuid maksutõusud muudavad selle vahe veelgi valusamaks.
Suvi- lootus ja energia
Suvi on meie ettevõtete hingeelu. Sel ajal jõuab meie juurde nii kohalikke kui ka väliskülalisi, kes naudivad loodust, head toitu ja kohalikke elamusi. Päikesepaistelised päevad toovad kaasa täis saalid, elavad terrassid ja selle tunde, et meie töö kannab vilja.
Kuid isegi suvehooajal on konkurents tihe. Üks klient võib valida, kas tulla meie restorani, kõrvalasuvasse turismitalusse või minna hoopis piknikule. Maksutõusud sunnivad meid aga hindu tõstma, mis omakorda võib kallutada kliendi valikut soodsama alternatiivi kasuks.
Ka suve edukas läbimine ei tähenda enam kindlat talvele vastu minemist. Kui maksukoormus sunnib suvel teenitud tulu kohe maksudeks ja kuludeks ära jagama, ei jää talveks turvavõrku.
Talv- väljakutse ja võimalus kastist välja mõelda
Talv on maapiirkonna ettevõtete jaoks alati olnud suurim proovikivi. Kui suvekuudel toob turiste ja külalisi looduse ilu ja aktiivsed tegevused, siis talveperioodil peame pingutama rohkem, et inimesi siia meelitada. Külmad ilmad ja pimedad õhtud hoiavad paljud kodus, kuid see on pannud meid looma uusi viise, kuidas huvi äratada.
Restoranides korraldatakse erilisi teemaõhtusööke, elava muusika õhtuid ja muid elamusi, et muuta talvine väljasõit väärtuslikuks kogemuseks. Kuigi see on aidanud leida uusi kliente ja lisada värskust, toob maksutõus kaasa paratamatu probleemi – teenus läheb külalise jaoks aina kallimaks. Lõppkokkuvõttes võib juhtuda, et inimene ei näe enam mõtet tulla maale puhkama ning selle asemel valitakse reis soojale maale.
Kas meie hala üldse huvitab kedagi?
Soovime näha rohkem dialoogi ja mõistmist. Maksupoliitika peab arvestama sellega, et kõik ettevõtted ei asu Tallinnas või Tartus. Maapiirkonna ettevõtete vajadused on erinevad, ja kui neid ei arvestata, võib see tähendada tervete piirkondade majanduslikku hääbumist.
Kutsume valitsust üles vaatama suuremat pilti. Maksutõus ei too kasu, kui see hävitab ettevõtted, mis neid makse maksavad. Vajame süsteemi, mis toetab arengut ja innovatsiooni, mitte ei tõmba sellele pidurit.
Meie ülesanne on ellu jääda ja kohaneda. Aga kas see on jätkusuutlik, kui iga samm edasi tähendab sammu tagasi?
Comments